Hoone ajalugu.
1811 – valmis kooli uus hoone ( praegu Pikk t. 31 Kuressaare Vanalinna Kool)
hoones asus kolmeklassiline kreiskool, mis moodustati 1804.aastal
asutatud Kuressaare linnakooli kolmest kõrgemast klassist.
1839 – Kuressaare kreiskool reorganiseeriti Kõrgemaks Aadli Kreiskooliks,
õppetöö toimus saksa keeles
1842/43 – koolihoone ümberehitus
1861 – tsaarivalitsuse määrusega reorganiseeriti kool neljaklassiliseks progümnaasiumiks
1865 – Kuressaare Poeglastegümnaasium, kooli reorganiseerimine täielikuks
gümnaasiumiks
1887 – gümnaasium muudeti venekeelseks kooliks
sajandivahetusel lubati eesti keelt õpetada fakultatiivselt
1907-1910 – koolihoone restaureeriti juugendstiilis
1910 – gümnaasium nimetati Vene keisri Nikolai II poja auks Aleksei nimeliseks – Aleksei Gümnaasium
1915 – 1917 õppetöö katkes I maailmasõja tõttu, kooli evakueerimine Danilovisse
1919 – Saaremaa Eesti Segagümnaasium (esmakordselt eestikeelne)
1922- 1937 – Saaremaa Ühisgümnaasium
1934 – gümnaasiumi juurde asutati 5-aastane Saaremaa Keskkool
1937 – Saaremaa Gümnaasium
1940 – Kuressaare Keskkool
1941- 1944 – Kuressaare Gümnaasium
1944 – sõja käigus hävines koolihoone peaaegu täielikult
1960- Kingissepa 8- klassiline kool
1978/79 – vene õppekeelega V. Gumanenko nim. Kingissepa 3. Keskkool
1993/94 – Kuressaare 3. Keskkool (vene ja eesti õppekeelega)
Kooli juurde tulid osaliselt I – IV klass Kuressaare 1. Keskkooli
juurest. Nii kaotati Kuressaare koolides õhtupoolne vahetus.
Seda aastat loeme Kuressaare Vanalinna Kooli algusaastaks.
1994/95 – Kuressaare Vanalinna Keskkool
1995/96 – Kuressaare Vanalinna Kool
1999/2000 – kool muutus ainult eesti õppekeelega kooliks
1993/94 õppeaastal asus enamik algklasse Kuressaare 1. Keskkoolist ümber Kuressaare 3. Keskkooli. Nii lahendati pikka aega kestnud ruumikitsikus, mis sundis paljusid lapsi käima koolis õhtuses vahetuses. Eestikeelne kool oli algselt neljaklassiline. Perspektiivis oli kasvada kuueklassiliseks kooliks, mille lõpetamise järel pidid lapsed kooliteed jätkama Saaremaa Ühisgümnaasiumis (endine Kuressaare 1. Keskkool).
Koolimaja oli jagatud kolme kooli vahel. Siin asusid veel Kuressaare Õhtukeskkool ning Saaremaa Spordikool. Kooliruume jagasime vene klasside õpilastega.
1994/95 õppeaastal jätkasime viieklassilisena. Linnavalitsuse otsusega liideti kooli juurde kaks erivajadustega laste klassi, mis töötasid IV lastepäevakodu juures.
1995/96 õppeaastal töötasime kuueklassilise koolina. Esialgse plaani kohaselt pidid kuuendad klassid järgmisest õppeaastast ümber asuma oma endisesse kooli Saaremaa Ühisgümnaasiumisse. Ruumikitsikus SÜG-is ning enamiku laste ja nende vanemate soov jätkata õpinguid Vanalinna koolis sai aluseks linnavalitsuse otsusele, et meie kool võib edaspidi saada põhikooliks. Saaremaa Ühisgümnaasiumisse viidi järgmisel õppeaastal üle üks seitsmes klass.
1996/97 õppeaastal jätkasime seitsmeklassilise koolina. Kooliruume jagasime endiselt õhtukeskkooli ja spordikooliga.
1997/98 õppeaastal kolis Kuressaare Õhtukeskkool uutesse ruumidesse asukohaga Ringtee 15 ning vabastas Vanalinna kooli jaoks vajalikud õpperuumid. Samal aastal vahetas oma asupaika ka Kuressaare Spordikool. Saime oma kasutusse terve koolihoone koos spordisaaliga. Esimest aastat algasid koolis arvutiõppetunnid.
1998/99 õppeaastal töötasime täieliku põhikoolina. 1999.aasta kevadel moodustati kooli juurde Kuressaare Vanalinna Kooli Spordiklubi. Kevadel lõpetas Kuressaare Vanalinna Kooli esimene lend 9. klassi õpilasi ja vene õppekeelega kooli viimane lend 12. klassi õpilasi.
1999/2000 õppeaastal jätkatakse 9.klassilise põhikoolina. Tavakoolis õpib 479 õpilast, erivajadustega laste klassides 39 õpilast.
Meie kooli õppekava lähtub 1996.a. vastuvõetud “Eesti põhi- ja keskhariduse riiklikust õppekavast”. Arendame kõiki õppevaldkondi põhimõttel, et üleminek teise kooli õpeaasta sees või selle lõpus ei valmistaks lastele raskusi ning pärast põhikooli lõpetamist on võimalik teha õige valik haridustee jätkamiseks.
Koolis toimuvad tugiõppe- ja parandusõppetunnid, töötab pikapäevarühm algklasside õpilastele.
Klassiväline tegevus toimub mitmetes huviringides: rahvatants, aeroobikarühmad, võrkpall, kunstiring, luulering ja muusikaringid.
Traditsioonilistest üritustest võib nimetada poistepäeva, tüdrukutepäeva, isadepäeva kontserti, suurt kevadkontserti, keelepäevi, mardipäeva rahvastepalli, kadripäeva karnevali, sügisest ja kevadist spordipäeva linna staadionil, algklasside kevadist väljasõitu.
Meie õpilased on saavutanud häid tulemusi spordis, taidluses ja olümpiaadidel.
2005 Meie kool sai uue välimuse kapitaalremondi käigus. Sisetööd kestavad veel kolm aastat. Koolist eraldusid ka erivajadustega laste klassid. Koolis õpib 2005/2006 õppeaastal 431 õpilast.