27.-28. mail toimus Viimsis XX ALGKLASSIDE KOOLITEATRITE RIIGIFESTIVAL. Meie kooli 2.a klass esindas konkursil Saare maakonda etendusega „Vareste reis soojale maale“.
Palju, palju õnne 2.a klassi õpilastele ja õpetaja Kadi Tänav(Tänakule)!
Fotosid näed https://www.flickr.com/photos/vanalinna/albums/72177720299471332
Kahel päeval astus üles 12 teatrit armastavat näiteseltskonda. Esindatud oli Lääne-Virumaa, Saaremaa, Harjumaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Raplamaa, Tallinn, Valgamaa ja Võrumaa.
Meie etendus tuli esitamisele teisel päeval. Etendusi hindas ka žürii, kellel jätkus palju kiidusõnu meie laste esinemise kohta. Žüriisse kuulusid Jaanika Juhanson (lavastaja ja teatripedagoog), Tiina Vilu-Demjanov (Raadioteatri peatoimetaja) ja Priit Põldma (Eesti Harrastusteatrite Liidu juht).
2.a klass sai konkursil LAUREAADI tiitli ja lisaks meile anti neid välja veel neli, see oli ka kõige kõrgem auhind sellel konkursil. Lisaks said meie varesed Elise Kesküla ja Riko Rehi näitlejapreemiad.
Mida arvavad aga 2.a klassi lapsed ise oma reisist ja esinemisest?
See Viimsi on ikka väga ilus koht. Etendused olid lahedad. Nii suurel laval oli vahva esineda. Meeldis festivali laul. Sõprusõhtu oli lahe, sest oli disko (head laulud!) ja küsimuste voor oli põnev. Bussi- ja praamisõit oli lahe, sest sai naabriga juttu rääkida. Rikole meeldis õhtul (uneajal) itsitada koos Oskari ja Reikoga ja Markusele meeldis magamiskotis magada, sest seal oli soe. Paljudele meeldis söömine, sest kokad oskasid hästi süüa teha. Meeldis veel ka Põhjakonnal käimine (kõrge trepp Viimsis). Meeldis, et sai koos olla, aga samas oli tore, et poistel ja tüdrukutel oli eraldi tuba. Tüdrukutele meeldis väga oma hubane tuba, sest neil oli oma diivan. Meeldis veesein, sest vesi on äge kui see liigub.
Mida õppisime?
Esinemiseks on vaja selget ja tugevat häält. Laval tuleb ennast mõnusalt tunda. Ise toitu tõstma ja kandikuga kõndima. Kui ise endale toitu tõstad pead ka kõik toidu ära sööma ja pead ise ka nõud ära panema. Ühe ägeda teatrifestivali laulu (seda laulu võib meie klassiruumis ikka ja jälle kuulda). Ühe vahva tantsu (tantsime seda päevas mitu korda). Bussis ei või karjuda ja telefonis olla. Viisakust ja üksteisega arvestamist.
Need kaks päeva Viimsis möödusid imekiirelt ja tagasiteel arvasid mõned lapsed, et peaks uut näidendit õppima hakkama. Mõni lubas suvel kirjutama hakata. Oldi nõus kohe tagasi minema ja kõike uuesti tegema….
Suured tänud kõigile, kes meile kaasa elasid, kes meid aitasid ja meie reisi panustasid. Eriliselt suur tänu Piret Seemale, kes oli nõus meiega reisi kaasa tegema. Piret oli ka meie näidendi helitehnik ja valgustaja.
Aitäh!
2. a klass ja õpetaja Kadi